Voitluskunstid ja muud kunstid

Eelmise pyhapaeva synnipaevapeost mojutatuna tellisime poistele laupaevaks taekwondo koolis proovitunni. Karl oli juba neljapaeval valmis minema ja kysis iga natukese aja tagant, kas nyyd. Lopuks laupaeva hommikul siis joudsime nii kaugele. Poisid ei olnud oma laupaevaseid komme see nadal valja teeninud, aga eesootav taekwondo tund kaalus selle mure isegi yles. Mlemad olid suured hakkajad, aga kui kohale joudsime hakkasid molemad habenema ja minu kleidi alla peitu ronima. Lopuks onnestus treeneril nad siiski "high 5" abil matile meelitada ja ylejaanu on juba ajalugu. Pole neid ammu nii ohinas ja hoos nainud. Ja isegi Raoul, kes on muidu isepaine ja mingitele grupiviisilistele korraldustele ei allu, osales tublisti ja seisis vagusi kaed korval jalad koos, kui vaja oli. See nn "monster's class" on 3-5 aastastele ja peale meie oli seal veel neli last, nende hulgas yks vaike tydruk. Kuue lapse peale oli 3 treenerit! Sellist opilase-opetaja suhet ikka naljalt kuskil ei leia. Ja nad olid lastega nii fantastiliselt toredad! Kooli omanik on koigi laste suurim iidol. Loodetavatsi inspireerib Raouli ka vahegi distsipliinile alluma. Nii et kui tund loppes, siis registreerisime ennast muidugi liikmeks ja hakkame nyyd iga laupaev kaima. Poisid said kohe omale ka oiged taekwondo riided ja Karl yritas neid omale selga toppida, et kohe jargmises tunnis ka osaleda. Aga peab kahjuks siiski nadala ootama.
Beatrice, kes oli vahepeal otsustanud, et ta siiski ei taha taekwondo kooli minna, muutis poiste tundi nahes meelt ja on nyyd ka reedeks kirjas. Riided vottis suure entusiasmiga vastu ja kais nendega eile pool paeva. Aga tana teatas jalle, et ta ikkagi ei taha minna. Eks paistab, mis tuju tal reedeks siis on.

Laupaeva ohtul oli kultuuriline programm - botaanikaaia kontserdilaval toimus "Ooper pargis" - selline vabas stiilis piknikuline yritus, kus kohalik lyyriline ooperiteater esitas populaarseid tykke (Mozart, Verdi, Puccini, Gershwin jne). Hasti ilus ohtu oli seal palmide orus. Lava on keset jarve all orus, mille kylgedele mahub palju rahvast. Olime koos lastega ja seetottu ei saanud muidugi mingit monusat veinipudeliga piknikku korraldada. Poiste teatri- ja kontserdikogemused on piiratud, nii et nad ei suuda kuidagi noustuda vaikselt istumise plaaniga. Aga kuna oli ju tegu vaba yritusega, siis keegi ei pahandanud nende ringiliikumise peale, paljud tegelesid niikuinii rohkem oma kaasatoodud soogi-joogiga.

Tana siis jatkasime voitluskunstide teemat. Kuna oli igavesti vihmane, siis otsisime mingit tubast tegevust ja otsustasime veel avalikus kohas paigalistumist harjutada. Laksime "Kung-Fu Pandat" vaatama - esimest korda kinos poistega ja esimest korda kinos siin Singapuris. Film oli tore, Beatrice kyll kartis vahepeal. Raoul oli pohilise aja pysti ja kommenteeris kova haalega, Karl ikka istus enamasti ainult kais vahepeal uurimas, kas veel midagi syya saab. Ta sai sellest vist suurima inspiratsiooni, sest parast filmi liikus mooda tohutult ylerahvastatud Orchard Road'i ainult kung-fu hypetega.
Homme hakkab poistel jalle kool. Raoul teatas, et tema ei lahe, aga Karl ei joua ara oodata "esiteks magan ja parast lahen kooli". Nagu ikka.