Peod ja muud

Sain lopuks siia moned pildid yles. Need on koik reedeohtuselt synnipaevapeolt Sentosalt. Beatrice'i klassist yhel poisil peeti seal 7ndat synnipaeva reedel peale kooli. See tundus kahtlane plaan, kuni olin valja moelnud, kuidas saata Beatrice sinna koolist otse yhe sobrannaga, et saaksime poistega juba ise varem minna, et natuke rannas mangida. Ja nii oli lopuks vaga tore. Palawani rannas on lastele vaike veemangu ala, mis on madal ja monus - meres nad eriti ei tahagi olla, sest lained on vahest liiga suured. Olime siis alustuseks seal, kus Raoul selle mereroovliga suhtles. Siis kondisime teise randa, kus Beatrice'i pidu oli. See oli yhes restoranis, mille juurde kuulub siis see kuulus trapets. Harjutustrapetsil ei olnud mingeid raskusi, aga kui siis lapsed hakkasid yksteise jarel sinna korgele ronima, vottis Beatrice otsustavalt oma voo ara ja teatas, et "no way ...". See oli kuidagi yllatav, eriti kuna isegi tema vaike sobranna Hannah (kes ei ole Karlist pikem) julges minna. Pealegi on Beatrice ju tykk aega trampoliini treeninud Inglismaal ja see on ju ligilahedane asi. Poisidki yritasid loogile paaseda, aga nende suureks meeleharmiks oli vanusepiir 4 aastat. Lopuks, kui enamus lapsi oli juba oma kaks ringi teinud ja soogilaua poole siirdusid, teatas Beatrice, et nyyd ta tahab ka proovida. Ja siis laks muidugi vaga hasti ja ta kais koguni kaks korda. Ytles parast, et ta oli arvanud, et peab seal korgel yleval ka jalgupidi pea allapoole rippuma nagu harjutustrapetsil ja selleparast ta ei julgenud alguses. Noh, lopp hea, koik hea.
Siis said oma pizzad ja joogid ja kui lapsed meres ja liivas mangisid, limpsisid hastiriietatud vanemad shampust. Meie istusime vahe eemal lauas ja millegiparast see pudel sinnapoole kunagi ei liikunud, ega mitte ka jargmine ega ylejargmine ega yle-yle ... . Ju siis ei olnud piisavalt peened. Synnipaevalapse pere elab seal Sentosal ja see ei ole just yks odavamaid kante, kus Singapuris elada.
Igatahes, kui koogisoomiseks laks, olid poisid piisavalt hoos ja sattisid ennast jarjekorda ning olid nyyd edukamad kui trapetsil. Kell 7 oli juba kottpime ja paris romantiline koigi laevadelt paistvate tuledega jne. Siis ilmus valja veel mustkunstnik ja allesjaanud lapsed, k.a meie omad vahtisid suud lahti, kuidas ta suurest taringust vaikse valge janese volus. Poisid olid igatahes taielikus vaimustuses. Ja shampus voolas ikka.

Pyhapaeval olime jarjekordsel laste synnipaeval, aga seekord ei olnud mingit shampust ollagi, kuigi olime vahe paremad riided selga pannud ... . Aga see oli hoopis teistsugune pidu. Mia Aleksi taekwondo-synnipaev. Korealasest Taekwondo treener tegi koos oma abilistega igasuguseid temaatilisi mange ja kes koik kaasa tegi, sai paraja trenni. Poisid olidki paris agarad, aga Beatrice jatkas oma reede-ohtust jada ega tahtnud yldsegi osaleda. Imelikul kombel ytles ta parast tagasiteel, et tahab kyll hakata taekwondot treenima. Voibolla paneme siis koik kolm, sest ta votab juba 3-aastaseid ka. Ja treener oli lastega vaga tore. Poisid olid eriti uhked, kui neil onnestus ta kahekesi koos pikali lykata.

Robert alustab varsti uut projekti ja on vahepeal kodus olnud, nii ka tana. Siis kasutasime seda ara ja laksime koos poistega pikale matkale puude otsa ehk labi pargi mooda korgteed puulatvade vahel. Esialgne plaan ei olnudki eriti ambitsioonikas, kuid sellest kujunes ligi 4-tunnine matk, kuna yhest pargist valja tulles sattusime jargmisse ja siis uue korgtee juurde ja siis jalle ja jalle. Esimene oli Kent Ridge Park, mis on korgel ja sealt on toredad vaated merele ja lounapoolsetele saartele. Nagime korgel puu otsas yhte toredat vaikest lendavat sisalikku ja moningaid ilusaid lindusid. Siis alla tulles sattusime Hort parki, mida kuskil raamatutes ei mainitagi, aga mis oli ka paris tore - selline vaikeste aedade naitus, kus oli manguplatse ja muu hulgas vaike Volur Oz'i aed. Motlesime, et kui teisest otsast valja tuleme, otsime midagi syya, aga siis sattusime kohe yhe korge sakilise silla otsa, mis viis edasi jargmisse parki ja oli tublisti pikem (ca 1.5 km) ja korgem kui meie esimene korgtee. Seal hakkas poole tee peal juba virinat kuulma, aga tegime siis peatusi ja saime ikka edasi. Korgtee loppes jargmises pargis, kus ei olnud ka midagi syya. Siis oli hada juba suurem, aga saime ikka kuidagi edasi - jargmise sillani. See nn Hendersoni laine oli onneks ise nii huvitav poistele, et joud tuli tagasi - toesti laine kujuline, puidust looklevate vormidega, poisid kasutasid selle yhte kylge liumaena. Sealt joudsime Mount Faberi juurde, kus ei olnud enam muud valikut kui edasi minna kuni lopuks tulime valja tippu, kust lahevad gondlid Sentosale. Seal leidsime lopuks ka yhe restorani, soime hea lounasoogi ja poisid said oma hasti valja teenitud jaatised. Kogu teekond paistab kaardil linnulennult voibolla 5 km aga kuna koik see oli sakiline ja kurviline ja yles-alla, siis kaisime kindlasti 7 km kui mitte rohkem. Ja seda ainult osaliselt varjus. Nii et poisid olid vaatamata vaiksele virinale hammastavalt vastupidavad. Beatrice oleks ilmselt peale esimest juppi maha istunud ja edasiliikumast keeldunud. Lopuks joudsimegi nii hilja koju, et Beatrice oli juba siin. Siis veel vaike suplus ja muidugi jai Raoul jalle porandal ilma ohtusoogita magama. Karl oli taksos vaikese uinaku teinud ja sellega hoidis ennast ikka tavalise magamisajani yleval.

Beatrice'il hakkas 10 paeva tagasi esimene hammas loksuma aga hoolimata suurest porgandisoomisest ei ole veel valja tulnud. Ta ei joua ara oodata.