Olen poistega vihmavangis. Kuigi nad on olnud vaikesed paharetid viimasel ajal, toin nad sellisesse laste ronimis-mangimispaika, mis on iseenesest paris tore. Kohvik, internet ja nad on nyyd juba 2,5 tundi roninud ja rabelenud. Aga paistab, et peame takso votma, sest kallab kovasti.
Kaisime see nadal ka manguasjamuuseumis, aga see oli kerge sissekukkumine - ainuke muuseum seni, kus lastele ei olnud midagi katsuda ega kiskuda. Tore kindlasti suurtele inimestele, kes koguvad mingeid vanu manguasju voi seeriafiguure. Isegi enamus riiuleid olid nii korged, et minagi pidin pea kuklasse ajama. Voibolla tegeleme jargmine nadal jalle rohkem Vietnami kunstiga. Kaisime siin korval yhes vaikeses galeriis ja Karlil oli paris palju kommentaare piltide kohta.