Singapuri elu

Avastasin ehmatusega, et viimane korralik ylevaade meie elust siin eestikeelsetele sopradele on juba kuu aega vana. Palun vaga vabandust. Yritasin vahepeal mingit blogi alustada, aga sellele ei ole eriti hea vastukaja tulnud, nii et saadan siis parem maili.
Nyyd oleme siis korralikult oma uude elusse sisse elanud. Lapsed koik koolis ja igapaevane rutiin kaigus. Beatrice on nyyd paar nadalat koolis kainud ja paistab oma eluga seal rahul olevat. On juba kainud kahe klassikaaslase synnipaevadel, esinenud aktusel, kainud muuseumis jne. Klassis on 16 last, mis on ju tublisti parem kui inglise riigikooli 26-30. Tood on ka rohkem - iga paev uus raamat kodus lugeda, igal esmaspaeval sonade kontroll (spellings). Kusjuures sonad, mis nadala jooksul tuleb ara oppida, on paris keerulised, naiteks eelmisel nadalal oli "nocturnal, dictionary, suction" jne. Inglismaal nad yldse veel nii kaugele ei olnud joudnud. Eelmine nadal oli koolis heategevusnadal, siis kaisin ka paar korda seal - laadal ja sponsoreeritud aktusel. Paris hea atmosfaar on. Tore on ka see, et meie condominiumis elab veel lapsi sealt koolist. Beatrice on sobrunenud kahe korea tydrukuga - 10-aastased kaksikud. Kui nad koik on valjas basseinis, siis voin rahus oma asjadega tegeleda, tydrukud mangivad isegi hea meelega meie poistega.

Poistel oli vahepeal yle nadala aja koolist paus. Nimelt on siin suur "kae-jala-ja-suu-haiguse" epideemia ja valitsus soovitas koolid, kus oli rohkem kui teatud arv juhtumeid, kinni panna. See on vaga nakkav ja eriti just vaikestele lastele. Onneks meie seda ei saanud ja loodetavasti on nad selle meie koolist ka nyyd valja juurinud. See loi muidugi minu suured plaanid segi. Kavatsesin siis poistega koos ringi kaia ja kohalikku elu uurida, aga eriti kaugele me sellega ei joudnud kahjuks. Esmaspaeval uurisime Fort Canning Parki, mis on selline vana kindlustusrajatis 2. maailmasoja aegsete maa-aluste kaikudega. Sinna asutas ennast ka Singapuri rajaja Raffles. Poisid ajasid sisalikke taga. Koduteel kohtasime aga just meie maja ligidal seni suurimat elukat - ligi meetripikkust monitorsisalikku, kes ei moelnudki eest ara joosta vaid meiega rahumeeli 15 minutit tott vahtis. Kuni pidime ara minema, sest Beatrice hakkas koolist tulema. Paris kihvt loom. Elab siin meie maja taga kanali aares. Juba teisipaeval, kui kaisime botaanika aias ja kavatsesime sealsesse laste aeda minna, juhtus teel onnetus, mis koik nassu ajas. Vihma oli sadanud ja maa oli libe. Karl ei saanud oma ratast pidama ja kukkus teel maest alla. Raoul tuli tagant ja lendas talle otsa. Karli polved olid hirmus katki ja silm ka sinine. Siis oli igavene tegemine, et sealt pargist koik need vigastatud lapsed ja rattad takso peale tassida. Ja oma hirmsate haavade tottu oli Karl muidugi ka mitu paeva rivist valjas. Nyyd on siis onneks koik jalle ok.
Me oleme saanud ka yhe lastevaba ohtu. Leidsin yhe Burma naise, kes vahest lapsi valvab ja koristab. (Yldse ei teadnud Burmast eriti midagi ja nyyd akki opin nii palju, eriti veel kuna just oli see hirmus tsyklon.)
Kaisime siis moni nadal tagasi ohtul valjas. Alustuseks sopradega soomas Clarke Quay'l. See on selline restoranide ja meelelahutuse keskus joe aares. Vaga tegevusrikas. Ja palju lapsi ohtul hilja valjas. See oleks kindlasti meie omadele ka meeldinud, aga ausalt oeldes oli ikka hea vahepeal niisama istuda ja mitte muretseda, et keegi on kadunud voi jokke kukkunud voi keegi tahab WCsse minna voi midagi muud sellist. Eks ykskord viime nad sinna, sest ohtuti on seal koos sellised tuulelohe lennutajad, kes korraldavad toelise tahtede soja taolise vaatemangu. Lohed on elektrooniliselt kaugjuhitavad, hasti manooverdatavad ja oma varviliste tuledega uhke vaatepilt.

Parast tegime ka yhe kohustusliku Singapuri kylastamise asja ara - joime Singapore Slingi Raffles hotelli Long Bar'is. Sealne pohiatraktsioon on voimalus pahklikoori maha visata. Ja seda koik ka monuga teevad, sest muidu voib siin prygi maha viskamise eest vaata et vangi minna. Aga pohiliselt on see siiski yks turistiloks (millesse eriti palju venelasi naib langevat). Meie kahe joogi hinna eest voime kolm korda kogu perega hawker stall'is korraliku lounasoogi saada. Aga see on ka yks Singapuri eripara, et voib kulutada raha suurte hunnikutega aga kui ei saa voi ei taha, siis saab paris odavalt ka labi. Naiteks taksosoit on kindlasti poole odavam kui Tallinnas (kui mitte rohkem).Yldse oleme kohaliku transpordiga nyyd hasti tutvunud, kuna auto pidamine on seotud igasuguste erilubade ja maksudega ja oluliselt kallim sellest kui koguaeg ainult taksoga soidaks, siis me autot ei kavatsegi osta. Soidame nii bussidega kui metrooga kui taksoga.

Kindlasti ei ole joudnud koigile kirjutada, et mingi eriti ebatoenaolise kokkusattumuse tottu leidsime siin yhe vana sobra Koreast. Roberti firma sekretar on korealanna Okpost ja tunneb Miat, kellega me seal tihedasti labi kaisime. Vahepeal olime yksteist kahjuks silmist kaotanud, kuna olime koik maailmas ringi kolinud. Nyyd siis koik siin. Mia on juba kaks aastat Singapuris oma poja ja uue mehega. (Nendega kaisimegi valjas.) Eile olime lastega nende juures mangimas ja soomas. Alex on 7, nii et sobivad Beatrice'iga vanuse poolest hasti, poisid on muidugi vaimustunud tema spidermani kraamist ja pyssidest jne. Nii et koigile midagi. Mina olen leidnud onneks kellegi, kellega ei pea tutvust jalle small-talkist alustama. Oleme isegi saanud kahekesi linna peale! Toeline luksus.

Vaatamisvaarsustest oleme veel tutvunud kohaliku presidendipaleega ja selle pargiga/golfivaljakuga. See avatakse laiemale publikule paar korda aastas riigipyhade ajal, ehk nyyd siis 1. mail. Paris uskumatu tundub, et selline suur roheline ala ja vanad koloniaalajastu hooned voiksid olla otse Orchard Roadil. Vahe uhkem kui Kadrioru VPK.

Olen joudnud lopuks ka juuksurisse ja saanud sealt olulist informatsiooni - mu juuksur Desmondil on olnud yks eestlannast klient varem. Nii et meid on siin rohkem! Kuigi mingit ametlikku voi poolametlikku esindust ega yhendust kyll pole leidnud ega ka juhuslikult kedagi kuskilt. Aga - mai lopus dirigeerib siin Beethovenit Eri Klas ja meil on piletid esimeses reas!No nii, nyyd on koik tanaseks koolist koju joudnud ja vaja hakata jalle tegeliku maailmaga tegelema nagu ohtusook ja ujumisriided jne.