Lovi muna

Joudsime siis ikka lopuks loomaaeda. See on kyll koige toredam loomaaed, kus meie oleme kainud - ei yhtegi puuri! Kogu poolsaar, millel ta asub on nagu yks suur dzhungel, vahepeal kaivad kylastajad korgetel puidust teedel puude latvade vahel. Loomadele paaseb uskumatult ligidale ja sellises ymbruses naevad nad valja nagu kodus. Eriti uhked on valged tiigrid, kes on kraaviga vaatajatest eraldatud. Nii palju kui maletan, on eriti tiigrid jatnud apaatse mulje mujal loomaaedades. Need kolm liikusid ringi, ujusid, esinesid vaga vaarikalt ja rahulolevalt. Vaga imponeeriv oli orangutangide pere. Nende juures paasesimegi korgele puude otsa, kus moned neist paris ligidal pikutasid ja ilmselt arvasid, et meid on neile sinna vaatamiseks toodud. Ja bioomis olime kaeulatuses suurtest nahkhiirtest (flying fox). Kui lovide juurest mooda laksime, oli seal mingi valjapanek munadest ja Karl tegi tabava jarelduse, et koige suurem on lovi muna (tegelikult vist siiski jaanalinnu). Ainuke, kes tundus kuidagi vales kohas olevat, oli jaakaru, kes oli kyll oues, kuid saab tuppa kylma minna kui tahab. Ta paistis siiski piisavalt rahul olevat selle olukorraga, sest ta on siin isegi lapse saanud.
Erilist huvi pakkusid suured ja vaiksed ussid, maod ja sisalikud. Vaga praktiline oli naha ara koik need kohalikud maod, teiste hulgas kobra. Mul oligi nimelt kaks paeva hiljem selline kohtumine. Jooksin gym'is ja nagin akki enda ees meetri kaugusel (kyll akna taga) midagi liikumas. See oli yks yle meetri pikkune paradiisi puu madu, kes seal poosa otsas kuhugi teel oli. Pikk aga peenike, rohelise ja musta kirju, igati ilus tegelane, aga kuna ma ei maletanud tapselt, kas ta voiks myrgine olla, ytlesin igaks juhuks valvurile. Neil vottis aga oma riistade otsimisega nii kaua aega, et madu oli vahepeal korgemale puu otsa roninud ja sealt yhe tubli meetrise hyppe palmipoosasse teinud. Nii et katte teda ei saadud. Loodame, et ta ei otsusta jacuzzisse ujuma tulla, see on paari meetri kaugusel. Raamatu jargi olevat kergelt myrgine. Aga siin peab sellega vist harjuma, et niisugused tegelased ringi liiguvad.
Igatahes tagasi loomaaia juurde tulles - kui keegi peaks siia sattuma, siis see on kindlasti minu tipp-soovitus, isegi kui on ainult yks paev aega. No voibolla valja arvatud neile, kes just Aafrikast safarilt tulnud on. Meie jargmine projekt on o"o"-safari loomaaias.

Peale selle olen nautinud oma viimast poistevaba nadalat ja kainud muu hulgas kunstimuuseumis. (Nad on kyll suured huvilised, aga kahjuks ikka veel katega kallal.) See oli paris tore yllatus, arvasin et on pohiliselt traditsiooniline Hiina vark, aga oli palju moodsat Kagu-Aasia kunsti, mis on vaga huvitav. Eriti sellised tood, mis on kombineerinud traditsioonilise tehnika moodsa abstraktse sisuga. Nagu malai batika portreed voi Singapuri korghooned hiina tushimaalis. Vietnami kunst paistab olevat hasti kuum sona just praegu, eriti ponev traditsioonilise "lacquer" tehnika kasutamine abstraktsetes toodes.