Monday, June 2, 2008

Joudsime eelmine nadal lopuks poistega teisel katsel siis botaanikaaia "laste aeda". See on vaga ponev, manguplatside, veemangude, puu-otsas-maja ja igasugu muu tegevusvaarsusega. Oli igavene pikk soit meil sinna labi pargi aga seekord olid koik tublid.
Reede ohtul kaisime jalle valjas, seekord siis kultuuriliselt. Eri Klas juhatas Singapuri symfooniaorkestrit. Mangisid Beethoveni 7 symfooniat ja viiulikontserti, mida esitas Kanada viiudlaja Leila Josefovich, kes oli vapustav. Mind muidugi ehmatas, kuidas Klas on akki nii vanaks jaanud, aga samas ei ole ma teda ka juba aastakymneid vist nainud ja piltide peal on ikka sama. Muidugi sara on ikka silmas ja muusika korgel tasemel. Aga ikkagi, akki oleks nagu vana inimene su ees. Tuletab enda vanustki meelde.
Kontsert oli siin suuremas ja uuemas kontserdimajas, mida kutsutakse selle arhitektuuri tottu "durianiks". See on selline ananassist suurem hasti koleda haisuga vili, mida koik asiaadid viljade kuningaks kutsuvad. Meie meelest soodav, aga mitte just maailma parim puuvili. Enamasti on kallites hotellides selle kaasa toomine keelatud. Aga kontserdimaja on igati uhke. Restoranid ja shopping mall jne. Ja asub otse joe aares, nii et seal on kena promenaad ja koik. Ohtuti ongi nii monus linna peal kaia, sest on natuke jahedam ja koiksugu toredad tuled ja inimesed liikvel. Meiega oli kaasas Mia ja Roberti tookaaslane Koreast. Mia oli yllatunud, et publik seekord nii tsiviliseeritud oli - ovatsioonid olid pikad ja keegi ei helistanud ega soonud/joonud kontserdi ajal, mida tihti pidi juhtuma.
Laupaeval siis said lapsed oma osa - viisin nad Dora muusikali vaatama. Poisid olid esimest korda teatris ja hea oli, et sellises, kus ei pidanud paigal istuma vaid sai kaasa laulda ja tantsida. Raoul andis parast oma esimese teleintervjuu. Ytles, et tema lemmiktegelane on Boots the Monkey. Aga ma ei tea, mis kanal see oli. Ja siis karjus poes yhe ostmata jaanud auto parast nii, et kogu lahkuv publik teadis meie kohalolekust. Nii et kahjuks rikkus see auto tema paeva taielikult.
Robert oli samal ajal Chinatownis shoppamas - midagi, mida ma kogu selle lastekarjaga kuidagi teha ei taha.
Tana nagime jalle oma sopra monitorsisalikku - seda suurt siin joe aares.

No comments: