Uus vahetus

Nyyd on mul siis siin uus vahetus - poisid koolis ja Beatrice kodus. Teeme nyyd Beatrice'iga neid asju, mis enne poistega ja mis temal veel tegemata. Tana kaisime raamatukogus ja leidsime seal muu hulgas lastele moeldud DVD Eestist. Ei ole veel joudnud vaadata. Beatrice'iga on raamatukogu kylastamine kyll monevorra rahulikum ja pohjalikum yritus kui tema vendadega. Homme lahme koos Mia ja Alexiga Mozarti naitusele, mis Beatrice'il ka nagemata on.

Eelmine nadal laks nii kiiresti, sest nii palju oli teha enne kui "vaba aeg" loppeb. Reede ohtul kaisime valjas Roberti too inimestega. Enne seda olin kasutanud yhte kinkekaarti ja kainud linnas yhes spordiklubis trennis. Trenn oli hea ja jousaal muidugi toredam kui meie vaike siin, aga see votab liiga kaua aega, et sinna ja tagasi soita. Siis kaisin poes ja joudsin koju just 5 minutit enne, kui Beatrice koos oma sobranna Nickyga tuli. Siis poisid, siis kiiresti ujuma, siis kiiresti syya koigile, siis Nickyle isa jargi, siis lapsehoidja ja siis minema. Klaas veini maitses kyll hasti peale sellist paeva. Nyyd kolan nagu toeline yummy mummy.

Laupaeval oli poistel teine taekwondo yritus. Yllatuseks leidsime sealt yhe poisi nende klassist, kes juba 4 kuud on kainud. Imelik kokkusattumus kyll. Treener oli seekord Raouliga natuke rohkem hadas. Ta tahtis enamasti ikka midagi muud teha kui vaja oli - kae asemel jalgadega ja vastupidi.

Pyhapaeval kaisime "dragonboat race"i vaatamas. See on iga-aastane kuulus voistlus siin ja paate on mitmelt maalt ja palju kohalikke voistkondi, nii et kestab mitu paeva. Oli ka mitu expatide voistkonda - britid, ameeriklased, sakslased, kanadalased. Motlesime, et teeme Eesti draakonite voistkonna jargmiseks korraks, aga meil jaab aerutajaid vaheks, sest kaks inimest kuluvad juba trummilooja ja tyyrimehe ametisse ara. Paris lahe oli neid vaadata, trummid porisesid ja paadid olid toredad draakoni peade ja sabadega.

Parast soitsime East Coast Parki, mis on pikk mereaarne park mooda kogu idarannikut. Seal on muu hulgas yks huvitav atraktsioon, mida ma mujal pole nainud - veesuusatamine jarve peal, kusjuures suusatajad ripuvad traatide kyljes, mis kaivad jarve peal ringi. Paris raske seletada, igatahes ilma paadita, vaid traat ripub ohus ja suuskadel, voi oieti "veelaudadel" on saapad ka kyljes. Jarve peal on mitu kunstlikku kyngast, kust osavamad tegelased yle soidavad ja hyppeid sooritavad. Algajad kihutavad ainult niisama ymberringi.

Martial and other arts

This is my week as lady of leisure (kind of). Have to use up some lovely vouchers for facial, excercise class, pedicure as long as I have all kids at school. The boys are back now and it is Beatrice's last week of the schoolyear.
The boys had become quite naughty by the end of their holidays, just testing the limits constantly. So as a result they were barred from their Saturday sweets and we have started a star chart for this week. So far it has however only motivated Beatrice but even that is good enough.
Well, to introduce some more discipline we thought training taekwondo would be a good idea and the boys had their test lesson on Saturday. That was absolutely brilliant. The class had 3 instructors for 6 children! Where do you find that kind of a ratio these days. Although they had been looking forward to it since days both were quite shy to start with and were trying to hide behind and under my skirt. But after a little while the main trainer managed to win them over and then there was no stopping. They had so much fun! And at the same time followed orders quite nicely, even rebellious Raoul was good and stood still when asked to or sat down nicely with crossed legs. So we signed up and got the uniforms.
Beatrice liked the class too and wanted to join the school. Now she already has a class booked and her uniform here and is starting to chicken out again. So we will have to see, if she is going to be brave or not. Well, maybe the starchart will help us out.

On Saturday afternoon there was a nice concert in the Botanical gardens "Opera in the park" with the Singaporean opera performing all sorts of opera classics from Mozart to Verdi, Puccini and Gershwin. The setting was superb with the stage in the lake and people around it in the palm valley. So many had brought a picnic and we would have loved to have taken a bottle of wine along but then - we had the kids and would not have been able to enjoy the wine anyway. The concept of sitting down and listening quietly is not entirely familiar to the boys, so they had to run around and that of course made us worry that they will disturb other people so we couldn't enjoy it as much as we would have otherwise. But I guess we did alright in the end, no complaints.

Sunday was rainy and we decided for an indoor adventure this time - went to see Kung Fu Panda in the cinema. Another first-timer for the boys. Raoul stood most of the time and commented and asked questions. Beatrice was scared. Karl enjoyed it a lot and afterwards moved along the overcrowded Orchard Road in real kung fu style jumps and leaps.
So that's it for today, Beatrice is coming home, the boys will follow shortly and then I have to go to Beatrice's school for parent-teacher meeting.
Oh and she has finally lost her first tooth!

Voitluskunstid ja muud kunstid

Eelmise pyhapaeva synnipaevapeost mojutatuna tellisime poistele laupaevaks taekwondo koolis proovitunni. Karl oli juba neljapaeval valmis minema ja kysis iga natukese aja tagant, kas nyyd. Lopuks laupaeva hommikul siis joudsime nii kaugele. Poisid ei olnud oma laupaevaseid komme see nadal valja teeninud, aga eesootav taekwondo tund kaalus selle mure isegi yles. Mlemad olid suured hakkajad, aga kui kohale joudsime hakkasid molemad habenema ja minu kleidi alla peitu ronima. Lopuks onnestus treeneril nad siiski "high 5" abil matile meelitada ja ylejaanu on juba ajalugu. Pole neid ammu nii ohinas ja hoos nainud. Ja isegi Raoul, kes on muidu isepaine ja mingitele grupiviisilistele korraldustele ei allu, osales tublisti ja seisis vagusi kaed korval jalad koos, kui vaja oli. See nn "monster's class" on 3-5 aastastele ja peale meie oli seal veel neli last, nende hulgas yks vaike tydruk. Kuue lapse peale oli 3 treenerit! Sellist opilase-opetaja suhet ikka naljalt kuskil ei leia. Ja nad olid lastega nii fantastiliselt toredad! Kooli omanik on koigi laste suurim iidol. Loodetavatsi inspireerib Raouli ka vahegi distsipliinile alluma. Nii et kui tund loppes, siis registreerisime ennast muidugi liikmeks ja hakkame nyyd iga laupaev kaima. Poisid said kohe omale ka oiged taekwondo riided ja Karl yritas neid omale selga toppida, et kohe jargmises tunnis ka osaleda. Aga peab kahjuks siiski nadala ootama.
Beatrice, kes oli vahepeal otsustanud, et ta siiski ei taha taekwondo kooli minna, muutis poiste tundi nahes meelt ja on nyyd ka reedeks kirjas. Riided vottis suure entusiasmiga vastu ja kais nendega eile pool paeva. Aga tana teatas jalle, et ta ikkagi ei taha minna. Eks paistab, mis tuju tal reedeks siis on.

Laupaeva ohtul oli kultuuriline programm - botaanikaaia kontserdilaval toimus "Ooper pargis" - selline vabas stiilis piknikuline yritus, kus kohalik lyyriline ooperiteater esitas populaarseid tykke (Mozart, Verdi, Puccini, Gershwin jne). Hasti ilus ohtu oli seal palmide orus. Lava on keset jarve all orus, mille kylgedele mahub palju rahvast. Olime koos lastega ja seetottu ei saanud muidugi mingit monusat veinipudeliga piknikku korraldada. Poiste teatri- ja kontserdikogemused on piiratud, nii et nad ei suuda kuidagi noustuda vaikselt istumise plaaniga. Aga kuna oli ju tegu vaba yritusega, siis keegi ei pahandanud nende ringiliikumise peale, paljud tegelesid niikuinii rohkem oma kaasatoodud soogi-joogiga.

Tana siis jatkasime voitluskunstide teemat. Kuna oli igavesti vihmane, siis otsisime mingit tubast tegevust ja otsustasime veel avalikus kohas paigalistumist harjutada. Laksime "Kung-Fu Pandat" vaatama - esimest korda kinos poistega ja esimest korda kinos siin Singapuris. Film oli tore, Beatrice kyll kartis vahepeal. Raoul oli pohilise aja pysti ja kommenteeris kova haalega, Karl ikka istus enamasti ainult kais vahepeal uurimas, kas veel midagi syya saab. Ta sai sellest vist suurima inspiratsiooni, sest parast filmi liikus mooda tohutult ylerahvastatud Orchard Road'i ainult kung-fu hypetega.
Homme hakkab poistel jalle kool. Raoul teatas, et tema ei lahe, aga Karl ei joua ara oodata "esiteks magan ja parast lahen kooli". Nagu ikka.

Playdate Singapore style

There is a major difference to arranging playdates here compared to back in England. Now we have to ring the bus company to see if there is space for the child to go on a different bus (as for some reason the ones who want to play after school happen to live all over town and do not usually take the same bus home). And then they will have a few hours fun at friend's house after school and then it takes a few hours to get back home (well, nearly). Beatrice was invited to a friend's house yesterday and as it happened, they live on a sailing boat in the Sentosa Marina. That meant for me and the boys that we had to start getting there even before Beatrice left school. Well - mainly because you wouldn't want to make this long journey just for a pick-up but try to combine it with something else. The plan was to spend a few hours at the beach - boys in sand and water and me in shade with a book. However when we were on the bus it started to pour down and we ended up with a very wet afternoon in a beach resort. There are luckily indoor attractions but that not my first choice. So after having spent ages on 3 buses we got to the Underwater World. Went to see the fishes and crabs. There is quite a long tunnel where the sharks and other beasts swim over you, a good collection of crabs, but I would say the London Aquarium is a bigger attraction. The entry price included a dolphin show in the dolphin lagoon - meaning we had to take another bus to get there. Luckily it had stopped raining and we had some sand play while waiting for the show to start. They have 3 pink dolphins - very well trained. But it all felt a bit artificial with the loud beaty music and Indian tourists invited to hug and kiss the dolphins.

Then it was high time to go and get Beatrice. Luckily there was a taxi right outside - or so I thought until he asked me 20 dollars for the trip that would normally cost max 5. Well peak hour etc. I called another taxi and ended up paying nearly 9. Taxis here are cheap until it is peak hours, then the prices climb steaply and you don't get one unless you call one which in turn means 3.5 extra. A real nuissance - and of course pickup time from playdates is always peakhour.

We got to the boat in the end and the boys enjoyed their dinner there as well. They were a bit disappointed that we didn't actually sail but it was exciting anyway as it was the first time on a proper sailing boat for all of them. Beatrice's friend has been living on it for 2 years - they have sailed around South-East Asia while homeschooling the kids. Now it is stop in Singapore for a while.
On the way to taxi Raoul had a bad fall and the way home was a bit painful with everybody completely exhausted.

Peod ja muud

Sain lopuks siia moned pildid yles. Need on koik reedeohtuselt synnipaevapeolt Sentosalt. Beatrice'i klassist yhel poisil peeti seal 7ndat synnipaeva reedel peale kooli. See tundus kahtlane plaan, kuni olin valja moelnud, kuidas saata Beatrice sinna koolist otse yhe sobrannaga, et saaksime poistega juba ise varem minna, et natuke rannas mangida. Ja nii oli lopuks vaga tore. Palawani rannas on lastele vaike veemangu ala, mis on madal ja monus - meres nad eriti ei tahagi olla, sest lained on vahest liiga suured. Olime siis alustuseks seal, kus Raoul selle mereroovliga suhtles. Siis kondisime teise randa, kus Beatrice'i pidu oli. See oli yhes restoranis, mille juurde kuulub siis see kuulus trapets. Harjutustrapetsil ei olnud mingeid raskusi, aga kui siis lapsed hakkasid yksteise jarel sinna korgele ronima, vottis Beatrice otsustavalt oma voo ara ja teatas, et "no way ...". See oli kuidagi yllatav, eriti kuna isegi tema vaike sobranna Hannah (kes ei ole Karlist pikem) julges minna. Pealegi on Beatrice ju tykk aega trampoliini treeninud Inglismaal ja see on ju ligilahedane asi. Poisidki yritasid loogile paaseda, aga nende suureks meeleharmiks oli vanusepiir 4 aastat. Lopuks, kui enamus lapsi oli juba oma kaks ringi teinud ja soogilaua poole siirdusid, teatas Beatrice, et nyyd ta tahab ka proovida. Ja siis laks muidugi vaga hasti ja ta kais koguni kaks korda. Ytles parast, et ta oli arvanud, et peab seal korgel yleval ka jalgupidi pea allapoole rippuma nagu harjutustrapetsil ja selleparast ta ei julgenud alguses. Noh, lopp hea, koik hea.
Siis said oma pizzad ja joogid ja kui lapsed meres ja liivas mangisid, limpsisid hastiriietatud vanemad shampust. Meie istusime vahe eemal lauas ja millegiparast see pudel sinnapoole kunagi ei liikunud, ega mitte ka jargmine ega ylejargmine ega yle-yle ... . Ju siis ei olnud piisavalt peened. Synnipaevalapse pere elab seal Sentosal ja see ei ole just yks odavamaid kante, kus Singapuris elada.
Igatahes, kui koogisoomiseks laks, olid poisid piisavalt hoos ja sattisid ennast jarjekorda ning olid nyyd edukamad kui trapetsil. Kell 7 oli juba kottpime ja paris romantiline koigi laevadelt paistvate tuledega jne. Siis ilmus valja veel mustkunstnik ja allesjaanud lapsed, k.a meie omad vahtisid suud lahti, kuidas ta suurest taringust vaikse valge janese volus. Poisid olid igatahes taielikus vaimustuses. Ja shampus voolas ikka.

Pyhapaeval olime jarjekordsel laste synnipaeval, aga seekord ei olnud mingit shampust ollagi, kuigi olime vahe paremad riided selga pannud ... . Aga see oli hoopis teistsugune pidu. Mia Aleksi taekwondo-synnipaev. Korealasest Taekwondo treener tegi koos oma abilistega igasuguseid temaatilisi mange ja kes koik kaasa tegi, sai paraja trenni. Poisid olidki paris agarad, aga Beatrice jatkas oma reede-ohtust jada ega tahtnud yldsegi osaleda. Imelikul kombel ytles ta parast tagasiteel, et tahab kyll hakata taekwondot treenima. Voibolla paneme siis koik kolm, sest ta votab juba 3-aastaseid ka. Ja treener oli lastega vaga tore. Poisid olid eriti uhked, kui neil onnestus ta kahekesi koos pikali lykata.

Robert alustab varsti uut projekti ja on vahepeal kodus olnud, nii ka tana. Siis kasutasime seda ara ja laksime koos poistega pikale matkale puude otsa ehk labi pargi mooda korgteed puulatvade vahel. Esialgne plaan ei olnudki eriti ambitsioonikas, kuid sellest kujunes ligi 4-tunnine matk, kuna yhest pargist valja tulles sattusime jargmisse ja siis uue korgtee juurde ja siis jalle ja jalle. Esimene oli Kent Ridge Park, mis on korgel ja sealt on toredad vaated merele ja lounapoolsetele saartele. Nagime korgel puu otsas yhte toredat vaikest lendavat sisalikku ja moningaid ilusaid lindusid. Siis alla tulles sattusime Hort parki, mida kuskil raamatutes ei mainitagi, aga mis oli ka paris tore - selline vaikeste aedade naitus, kus oli manguplatse ja muu hulgas vaike Volur Oz'i aed. Motlesime, et kui teisest otsast valja tuleme, otsime midagi syya, aga siis sattusime kohe yhe korge sakilise silla otsa, mis viis edasi jargmisse parki ja oli tublisti pikem (ca 1.5 km) ja korgem kui meie esimene korgtee. Seal hakkas poole tee peal juba virinat kuulma, aga tegime siis peatusi ja saime ikka edasi. Korgtee loppes jargmises pargis, kus ei olnud ka midagi syya. Siis oli hada juba suurem, aga saime ikka kuidagi edasi - jargmise sillani. See nn Hendersoni laine oli onneks ise nii huvitav poistele, et joud tuli tagasi - toesti laine kujuline, puidust looklevate vormidega, poisid kasutasid selle yhte kylge liumaena. Sealt joudsime Mount Faberi juurde, kus ei olnud enam muud valikut kui edasi minna kuni lopuks tulime valja tippu, kust lahevad gondlid Sentosale. Seal leidsime lopuks ka yhe restorani, soime hea lounasoogi ja poisid said oma hasti valja teenitud jaatised. Kogu teekond paistab kaardil linnulennult voibolla 5 km aga kuna koik see oli sakiline ja kurviline ja yles-alla, siis kaisime kindlasti 7 km kui mitte rohkem. Ja seda ainult osaliselt varjus. Nii et poisid olid vaatamata vaiksele virinale hammastavalt vastupidavad. Beatrice oleks ilmselt peale esimest juppi maha istunud ja edasiliikumast keeldunud. Lopuks joudsimegi nii hilja koju, et Beatrice oli juba siin. Siis veel vaike suplus ja muidugi jai Raoul jalle porandal ilma ohtusoogita magama. Karl oli taksos vaikese uinaku teinud ja sellega hoidis ennast ikka tavalise magamisajani yleval.

Beatrice'il hakkas 10 paeva tagasi esimene hammas loksuma aga hoolimata suurest porgandisoomisest ei ole veel valja tulnud. Ta ei joua ara oodata.

Here she goes ...

Beatrice - finally!